Sulev Luiga: „Tuleviku aimamise püüd on vajalik igale juhile“
„Tundub, et maailmas ei ole ühtki sellist teemat, milles ta kaasa ei oskaks rääkida või diskuteerida. Teadmised ja tahe neid jagada teevad temast unikaalse ja asendamatu kolleegi. Ta on (elu)tark mees, kes haarab kõiki teemasid lennult, on alati olemas jõu ja nõuga, panustades igasse äriliini. Õpetussõnade ja lahenduste pakkumine käib aga ikka ja alati läbi huumoriprisma“. Lisaks väärt teadmistele toovad kolleegid välja, et ta on suurepärane seoste looja ning parim talentide õigele rajale suunaja. Ta on BDO Eesti 2021 „Väärt Teadmistega Kolleeg“ ja „Aasta Eeskuju“ - meie juhtivpartner Sulev Luiga.
Läbi aastate on just tema saanud kõige aukartustäratavamad BDO kolleegipreemiad. Kuid on jätkuvalt ka iseenda suurim analüütik ja kriitik. Ta ise positsioneerib end „mängiva treenerina“, kelle eesmärk on midagi olulist teha ning selle käigus nii ennast arendada kui ka anda võimalus teistele arenemiseks.
Kolleegid ütlevad seda, et oled suurepärane seoste looja ning parim talentide õigele rajale suunaja. Oled alati olemas jõu ja nõuga seal, kus vaja. Panustad igasse äriliini ja pakud alati tuge, kuid seejuures delikaatselt suunates ja aidates.
Seosed tekivad koos arusaamisega, mida on vaja saavutada – lõpptulemuse visioneerimisega. Tavapärasest rohkem seoseid tekib siis, kui sa ei piira oma loovust ja fantaasiat „ainuõigega“, vaid kaalutled kõikvõimalikke erinevaid alternatiive nende usutavates ajakavades.
(Usutav) ülesannete ja rollide jaotus võimaldab hinnata, kas midagi on puudu või üle ning milline võiks olla eeldatav kaasnev optimaalne ajakulu. Tulemuse saavutamiseks vajalikud, kuid puudu olevad sisendid ja väärtused, tuleb kompenseerida läbi täiendavate ressursside kaasamise ja/või läbi pikemate teostustähtaegade. Kõik ülejäänu on tegevused tehingute-kokkulepete sõlmimisteks...
Talente eristab „mitte-talentidest“ vaid see, et nad hakkavad vajalikke asju tegema ka siis, kui kunagi enne pole teinud ning suudavad järgmistel kordadel varem õpitut ära tunda ja kasutada. Nad ei ole oma tegemistes kunagi „tehniliselt perfektsed“, sest kunagi ei ole aega piisavalt ning alati saab paremini (kui lisaaega oleks), kuid nad täidavad oma rolli ja annavad oma tuntava panuse konkreetse eesmärgi saavutamisel või saavutamiseks.
Juhi ülesandeks seejuures ongi anda tegevusele tegemist väärtustav eesmärk/mõte ning suunata lahenduskäigule, millesse inimene ise usub/usuks. Aeg-ajalt tekib (ka juhil endal) usk alles protsessi käigus, selleks või sellisel juhul tuleb juhil vahetumalt ja/või kauem panustada, mitte eemalduda. „Eduvalemisse“ kuuluvad ka oskused (sh. ka väikest) edu teistega jagada, panustanuid tunnustada ning ebaõnne korral aja säästmiseks ka tulemuse eest vastutus võtta.
Oled oma kolleegide ja klientide jaoks suure mõjuga. Mis sind ennast iga päev tööle minnes kõige enam innustab? Tähendusrikaste suhete loomine kolleegide ja klientidega? Või numbrite maagia juhtimisega seotud mõõdikute paneelil?
Mind „tõmbab tööle“ avatud ja koostööle suunatud, kuid samas isiksusi arvestav ja proovile panev keskkond. Vaimustun nii enda kui ka teiste puhul eelkõige arengupotentsiaali tunnetatud kasutamisest. Mind innustab kollektiivne soov pidevalt areneda ja sellesse panustavad inimesed, kes kasutavad kooseksistentsi võimalusi arenemiseks ka siis, kui on hirmus ja tuleb pingutada.
Austan inimesi, kes kujundavad oma identiteedi isiklike ja ühiste visioonide ja tulemuste ühisosa kaudu. Mul on keerulisem suhelda inimestega, kes keskenduvad tagantjärele tarkusele, kes võimupositsioonil olles otsivad süüdlasi ning ülejäänud juhtudel valivad ohvrirolli või kulutavad tegutsemiseks vajaliku aja ära vabanduste väljamõtlemiseks.
Kas pole nii, et konsultatsiooniäris on põlvkondade muutusega seonduv nagu kahesuunaline tänav. Kui keegi, kellel on meist palju vähem kogemusi, esitab tõeliselt häid küsimusi, siis näitab see ärivaistu ja uudishimu. Ja kuna maailm muutub nii kiiresti, siis ilmselt sageli on nooremate kolleegide nägemused uudsed, millele vanemad olijad pole isegi mõelnud. Kas tuleb tuttav ette? Mõni näide selle kohta ehk? Kas oled pigem coach või mentor? Kas see tuleb sul loomulikult või oled ka seda kuskil õppinud?
Mul on alati olnud ka teatav suurem või väiksem paranoia professionaalsete „ideede generaatorite“ vastu. Hindan inimesi ja nende pakutud ideid muuhulgas ka idee genereerija valmisoleku alusel selle idee realiseerumisse panustada. Kollektiivides liigub küllaltki palju isikuid, kes esitavad teistele küsimusi: „Mis sai minu (geniaalsetest) ideedest?“. Kellegi teise poolt ellu viidav idee, millesse autor ise ei panusta, osutub tavapäraselt elujõuetuks. Sedakaudu võiks ka öelda, et ideed ja hallutsinatsiooni eristab idee autori isiklik tunnetatav panus idee teostamisse.
Positsioneerin ennast pigem „mängiva treenerina“ – eesmärgiks on midagi olulist teha ning selle käigus nii ennast arendada kui ka anda võimalus teistele arenemiseks. Ehk siis missiooniks on arendada ennast ning „muutuda paremaks inimeseks, et ei oleks karjuvalt piinlik elatud aastate pärast“.
Mentoritest ja/või coach’dest eristab mind asjaolu, et olen ise kahekümne küünega tulemustega emotsionaalselt seotud ja tulemuse saavutamisest huvitatud. Sedakaudu olen juba välja õppinud iseenda suurimaks analüütikuks ja kriitikuks ning nüüdseks täiendan ennast endale ja teistele mõistliku tempo valimise ning endale ja teistele „pai“ tegemise oskustes.
Noorematesse inimestesse ning nende uudishimulikesse küsimustesse suhtun ülipositiivselt – lihtsalt usun ja olen korduvalt ka kogenud, et uudishimu (noorusuljus) kaalub üles kõik vead, mida nooruses teed (st nooruslollused). Esitan ka ise enese motiveerimiseks jätkuvalt küsimusi ning püüan neile leida mõistlikke vastuseid - seega pelgan pigem inimesi, kes ei julge küsida, sest kardavad „liiga rumalaid küsimusi“ ja/või et neid „peetakse liiga rumalaks“.
Selles mõttes on inimese areng tõepoolest „kahesuunaline tänav“ – ilma küsimusi esitamata ei saada vastust ja/või ei ole võimalik järgmist küsimust täpsustada. Tavaliselt ka vastaja mõistab, et küsitakse seda, mida olulises osas arvatakse juba teadvat. Karta tasub pigem ühe ja sama küsimuse esitamist samale isikule korduvalt, eriti siis kui ta on juba eelmistel kordadel (ammendavalt) vastanud. Mis puutub varem viidatud konsultantidele, mentoritele ja coachidele, siis nende taset ja oskusi näitab minu arvates samuti sokraatilise meetodi/lähenemisviisi (küsimuste ja vastuste varal toimuva õppeviisi) valdamise ulatus. Paljud nendest kahjuks müüvad aga hoopis „õigeid vastuseid“, seda siis klientide ootuste survele järele andes ja/või isiklike kogemuste jagamise vajadusest.
Kolleegid on öelnud, et sa oled ajast ees. Sa näed, kuhu suunda peab liikuma, enne teisi. Kust sul selline turu- ja trendide tunnetus pärineb? Mis on sinu antennid? Milliseid kanaleid sa kasutad? Kellega sa neil teemadel mõtteid vahetad?
Tulemuse saavutamise nimel olen valmis liigutama hakkama kohe, kui eduelamuse saavutamine tundub võimalik ja vajalik. Selleks mängin tihtipeale läbi tegevuste pika- ja lühiajalised perspektiivid ning kombineerin enda ja teiste võimekusi.
Kui aega on rohkem, siis mudeldan mõttes mõned alternatiivsed tulevikutrendid ja/või -stsenaariumid ning kaalun, milliseid pean olulisemateks või mõjusamateks. Kipun tihti liialt uskuma „kõige tõenäolisemat“ tulevikku ning olen seejuures valikus väga kindel - „usklikum kui paavst ise“. Ilmselt sellest on kujunenud inimestel arvamus, et olen „ajast ees“.
Minu enda jaoks on alati olnud huvitav mõelda trendide koosmõjule ning nendest tekkida võivatele (uutele) tasakaalupunktidele. Mulle meeldib nali, mis ütleb, et tõeline asjatundja on vaid see, kes võidab oma erialal järjest kolm tulevikku suunatud kihlvedu.
Kui aga tegu on kriisisituatsiooniga, kus vähene aeg on kriitiliseks eduteguriks, siis pigem leian tõhusaima kohanemisviisi väliskeskkonnas toimunud muutustega.
Aega napib tavaliselt siis, kui „kõige tõenäolisem“ stsenaarium ei ole realiseerunud ja/või on midagi muud tähtsat jäänud varasemalt tähelepanuta. Seda juhtub küll tihti, kuid enamasti suudan varasemaid ebatäpsusi korrigeerida ja leida kasutuskõlbulikke alternatiive.
Tuleviku aimamise püüd ehk visioneerimine on vajalik igale juhile. Selgeltnägemise asemel usun aga hoopis indikaatoritesse, mis aitavad protsessi võimalikest lõpptulemustest varem aimu saada. Juhi tunnustatud visiooniga on tegu siis, kui mõtted lõpuks teiste abil või iseenesest realiseeruvad, vastasel korral on tegu juhi hallutsinatsiooniga. Head „indikaatorite“ või „antennide“ signaalid kinnitavad või lükkavad ümber millegi toimumist või mittetoimumist võimalikult varakult. Valitud indikaatorid aga ei tohiks olla ühekülgsed ning peaksid moodustama hoomatava terviku. Loodetavasti keegi ei rahuldu lennukiga, mida juhitakse näiteks ainult kõrgusemõõtja näitude abil...
Mõtteid olen valmis vahetama kõigiga, kelle maailmapilt ei koosne vaid must-valgetest „õige versus vale“ ja/või „usk versus teadus“ ja/või „õiglane versus ebaõiglane“ loosungitest. Loomingulisemad inimesed näevad ka halle varjundeid ning isegi värve lisaks must-valgele. Neid „kõiki“, kellega vahetan mõtteid ja teadmisi, kutsun oma professionaalseks võrgustikuks. Professionaalne võrgustik on kindlasti kiire ja võrreldavalt oluline teadmisteallikas ning alternatiiv erialakirjandusele või ise katsetamisele-pusimisele.Samas on aga erialavõrgustik küllaltki kasutu ilma viimatinimetatud kaheta, sest saadud uue info kasutuskõlbulikkuse mõtestatud hindamine käib siis üle jõu.
Oleme jõudnud aastasse 2022. Mis on just praegu olulisimad muutused finants-, tehnoloogia- ja majandusmaailmas ja millised nendega kaasnevad väljakutsed?
Tänasteks teadaolevateks suuremateks väljakutseteks saab 2022. aastal olema uue tasakaalupunkti leidmine kolmnurgas:
- sisendite hinnakasv inflatsioonist
- töötajate elustandardi/reaalpalga taseme hoidmine-kasvatamine ning
- teenuste müügihinnad klientidele eespool nimetatud punktide kompenseerimiseks.
Milliseid täiendavaid väljakutseid nende aspektide vastasmõju aga lisaks põhjustab, on alles vastuseta küsimus. Ebastabiilne keskkond on „lõhkunud“ statistilised aegread ning tänasel statistikal põhinevad otsused on sedakaudu pigem vaid „puhas tagantjärele tarkus“.
Varasematel kogemustel põhinevad hinnangud ei pruugi olla kuigi usaldusväärsed ka seetõttu, et pandeemia ajal on trükitud ja ringlusse lastud lühiajaliselt enneolematu hulk uut raha, mis „otsib oma kohta“.
Organisatsioonid peavad praegu hakkama saama väga dünaamilises keskkonnas. Kas sellises olukorras pigem nõudlus ärinõustamise teenuste järele suureneb või väheneb?
Ärinõustamise turg on jätkusuutlik, kuna seal on alati eksisteerinud teenused ja lahendused, mis sobituvad majanduse erinevatesse tsüklitesse – nii kasvu-, kahanemise- kui ka stabiilsusfaasidesse. Sobituva teenuse pakkujad tunnevad ennast hästi, kuid raskesti kohaneva teenusepakkuja jaoks võib järgnev periood osutuda katastroofiliseks.
Millised on ärinõustaja karjääri suurimad eelised?
Ärinõustaja karjäär on mitmekülgsem kui ühe organisatsiooni heaks töötamine või akadeemiline karjäär ning annab majanduskeskkonnast ning selles osalejatest laiema ja sisulisema arusaama, mis oleks välistatud vaid teooriale ja ühe organisatsiooni kogemusele tuginedes. Ma olen märganud, et ärinõustaja suurimad vead tekivad vajalikus määras „maastikuluure“ tegemata jätmisest ning vaid „paberitööl tuginevatest“ diagnoosidest-hüpoteesidest-lahendustest.
Aga ega ei peagi valima vaid ühte. Tõelised professionaalid jõuavad kombineerida kõike kolme oma „elukaare“ jooksul. Ja kui rääkida rahvusvahelise ulatusega ärinõustamisest, siis selle eelis on kahtlemata ka võimalus tutvuda erinevate rahvuste ja kultuuride eripäradega.
Juba aastaid valivad BDOookad aasta lõpus Aasta Tegijat ja jagatakse veel hulk erinevaid tunnustusi. Seekord tutvustame teile Väärt Teadmistega Kolleeg 2021 tiitli võitjat, kes oli ka üks meie Aasta Eeskujudest.
Anna oma soovist märku adm@bdo.ee aadressil ka siis, kui parasjagu ühtegi konkurssi käimas ei ole. Me laieneme pidevalt.
Üksteist aidates unistuste poole on meie moto.
Please fill out the following form to access the download.