Aruandluse kriitilisus ja finantskontrolleri roll kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas

Kontserni finantsjuhtimise seisukohalt on oluline koguda kokku kõigi sinna kuuluvate ettevõtete finantsandmed, et saada info nii kontserni kui terviku äritegevuse efektiivsusest kui ka näha tulemusi erinevate segmentide ja/või gruppi kuuluvate üksuste kaupa. Tegevust, kus üksikute ettevõtete finantsandmed liidetakse tervikuks kokku selliselt, nagu oleks tegemist ühe ettevõttega, nimetatakse konsolideerimiseks. Kui väiksemad kohalikud kontsernid võivad konsolideerida kord aastas majandusaasta aruande jaoks, siis suurema kontserni tulemusi jälgitakse jooksvalt kuude või kvartalite lõikes. Sageli ongi selliste andmete edastajaks kontroller, kes kontrollib muuhulgas ära grupiettevõtete omavahelised saldod, tehingumahud ja muu konsolideerimiseks olulise info.

Juhtkonna jaoks on oluline finantsinfo ülevaatlikus formaadis. Sageli koostatakse nende jaoks finantstulemuste esitlusi, mille juurde jagatakse täiendavaid selgitusi. Sellistel esitlustel vaadeldakse tihti kolme peamist kategooriat: võrdlust eelarvega ning eelmise aasta sama perioodiga ja lisaks veel jooksva aasta andmete dünaamika muutust kuude lõikes. Lisaks eelpool mainitud võrdlustele sisaldab juhtkonna aruandlus ka olulisi finantsnäitajaid, nagu näiteks kasumimarginaal, omakapitali rentaablus ja võlakoormus. Samuti on juhtkonnale oluline teada ettevõtte rahavoo olukorda. Kõik see annab juhtkonnale võimaluse tuvastada varakult võimalikke probleeme ja trende, mis võivad mõjutada ettevõtte jätkusuutlikkust ja/või kasumlikku kasvu ning teha andmepõhiseid informeeritud otsuseid ettevõtte strateegia ja eesmärkide osas.

Juhtkonnale esitatava aruandluse koostamisel ja analüüsimisel on oluline kombineerida nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid andmeid, et tagada ettevõtte pikaajaline edu ja stabiilsus. Kiiresti muutuvates majandusoludes on minevikuvaatest palju olulisem tulevikunäitajate ja trendide prognoosimine. Eelmiste perioodide analüüsimine annab hea pinnase ka tulevikuprognooside koostamiseks.

Turul on mitmeid häid tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad andmeid automaatselt aruanneteks konverteerida. Selliste lahenduste kasutamise puhul on kontrolleri põhiülesanne algandmete, arvestuspõhimõtete ja aruandluse kontroll. Tihti on regulatiivsest keskkonnast tulenevalt või ettevõtete enda soovidest lähtuvalt finantsandmete kogumiseks, töötlemiseks ja raporteerimiseks vähe aega. Kontrolleri ja läbimõeldud raporteerimislahenduse abil on võimalik töövoogu selliselt jaotada, et finantsandmed jõuavad juhtkonnani võimalikult kiiresti, et muutuvates oludes operatiivselt reageerida ja konkurentsivõimet säilitada.

Riikide tehnilised lahendused ja harjumused on täna veel väga erinevad ning endiselt on laialdaselt kasutusel ka traditsiooniline Excel. Olenemata sellest, millist raporteerimislahendust kasutada, on ettevõtte finantstervise võimalikult operatiivne jälgimine praegustes hektilistes majandusoludes eriti oluline, samas olemasolevatel finantstöötajatel ei pruugi olla ressurssi lisakohustuste võtmiseks. Kuniks töömahud ei ole täiskohaga finantskontrolleri palkamiseks piisavad, on hea võimalus see teenus sisse osta. Finantskontroller ei ole mugavusteenus vaid efektiivsusest hooliva juhtkonna oluline abiline.

Kontrolleri igapäevatööst saad lähemalt lugeda intervjuust BDO Eesti kontrolleritega